Mis on Frontex?

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) asutati 2004. aastal, et aidata Euroopa Liidu liikmesriikidel ja Schengeni lepinguga ühinenud riikidel kaitsta Euroopa Liidu vaba liikumise ala välispiire. Frontexi kui Euroopa Liidu asutuse tegevust rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide osamaksudega. Ameti 2020. aastaks kavandatav töötajate arv on ligikaudu 1000, kellest ligi veerandi lähetavad liikmesriigid. Lähetatud töötajad pöörduvad pärast Frontexis töötamist tagasi oma riigi teenistusse.

2016. aastal laiendati ja ajakohastati amet Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks. Ameti rolli laiendati rändekontrollilt piirihaldusele ning suurendati vastutust piiriülese kuritegevuse vastases võitluses. Frontex on praeguseks saanud Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üheks aluseks. Tema volitustele lisati ametlikult õigus teha ka otsingu- ja päästetöid seoses merepiiride valvega.

Frontex on operatiivasutus, mille tegevuses osaleb kogu Euroopa Liidus korraga üle 1500 liikmesriikide ametniku. Välispiiride seire eest vastutav Frontexi vaatluskeskus töötab nüüd ööpäev läbi ja puhkepäevadeta, et suurendada ameti suutlikkust jälgida uusi ja kiiresti arenevaid olukordi.


Õiguslik alus ja vastutus

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) asutati 14. septembri 2016. aasta määrusega (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1). Frontexi peakontor asub Varssavis (Poola).

Kuigi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet asendab varasema Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri, on ta sama juriidiline isik ja tema lühinimetus on sama: Frontex.

Frontex on pidevas kontaktis liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonidega. Amet teeb kõik, et tema tegevus oleks läbipaistev. Sel eesmärgil osaleb ameti tegevdirektor korrapäraselt Euroopa Parlamendi ja ELi nõukogu siseministrite ja rände eest vastutavate ministrite kohtumistel ning teavitab neid. Sellega täidab Frontex oma aruandekohustust Euroopa Parlamendi ja nõukogu kui eelarvepädevate institutsioonide ees.

Frontexi tegevust kontrollib eelkõige haldusnõukogu, kuhu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat (vt lisateave allpool). Nagu kõiki Euroopa Liidu asutusi, võib ka Frontexit auditeerida kontrollikoda ja uurida Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF).

Täiendavad põhidokumendid ameti õigusliku aluse ja vastutuse kohta (inglise keeles):

Õigusaktid

Haldusnõukogu otsused

Haldusnõukogu protokollid


Visioon, missioon ja väärtused

Meie visioon
Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kaitse

Meie missioon
Koos liikmesriikidega tagame ohutu ja hästi toimiva välispiiri, mis kindlustab meie turvalisuse

Meie väärtused

Oleme professionaalsed
Meil on teadmised, oskused ja pädevused, et tõhusalt täita missiooni, järgides kõrgeid eetikastandardeid. Püüdleme jätkuvalt tipptaseme poole, et parandada oma tulemusi.

Oleme lugupidavad
Tunnustame inimesi, asutusi ja nende rolle ning suhtume neisse lugupidamisega, koheldes neid väärtuslike ja olulistena.

Teeme koostööd
Haldame Euroopa Liidu välispiiri koos liikmesriikide asjaomaste riiklike ametiasutusega ja muude sidusrühmade osalusel ning teeme koostööd Euroopa Liidu väliste riikidega.

Ühiste sihtide ja eesmärkide saavutamiseks teeme koostööd kogu organisatsioonis ja ka väliste sidusrühmadega.

Oleme vastutustundlikud
Oleme usaldusväärsed, täites oma tööülesanded õigeaegselt ja kvaliteetselt.

Hoolime
Euroopa avalike teenistujatena teenime kodanike huve, sest hoolime inimestest ja usume Euroopa väärtustesse.


Haldusnõukogu

Haldusnõukogu võtab vastu eelarve ja kontrollib selle täitmist, nimetab ametisse tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ning tagab ameti otsustusmenetluste läbipaistvuse. Tegevdirektor kui ameti juriidiline esindaja allub oma tegevuses vahetult haldusnõukogule.

Viis korda aastas kogunev haldusnõukogu koosneb Schengeni ala sätteid kohaldava 26 ELi liikmesriigi piirivalveasutuste juhtide esindajatest ja kahest Euroopa Komisjoni liikmest. Ka Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits, mis ei ole ELi liikmesriigid, kuid on Schengeni lepinguga ühinenud riigid, saadavad haldusnõukogusse oma esindaja, kuid neil on piiratud hääleõigus.

Haldusnõukogu koosolekutel kutsutakse osalema ka Ühendkuningriigi ja Iirimaa esindajaid, kuid neil ei ole hääleõigust, sest need riigid otsustasid (enne Frontexi asutamist 2004. aastal) osaleda Schengeni koostöös ainult osaliselt.


Põhiülesanded

Ühisoperatsioonid
Amet saadab lisaabi vajavatele välispiirialadele liikmesriikide ja Schengeni riikide õiguskaitseametnikke koos laevade, lennukite ja muu piirivalvevarustusega. Lisaks piirikontrollile keskendub Frontexi tegevus mereohutuse, julgeolekukontrolli, otsingu ja pääste ning keskkonnakaitse ülesannetele.

Riskianalüüs
Frontex hindab ELi piirijulgeoleku riske, mis annab pildi välispiiridel toimuva ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse mustritest ja suundumustest. Amet jagab oma leide ELi riikide ja Euroopa Komisjoniga ning kasutab neid oma tegevuse planeerimiseks. Kõik Frontexi tegevused juhinduvad riskianalüüsist.

Olukorraseire
Frontex jälgib pidevalt Euroopa Liidu välispiire, edastades ELi liikmesriikidele, Schengeni riikidele, Euroopa Komisjonile ja teistele ametitele uusi andmeid ja hoiatusi.

Haavatavuse hindamine
Iga aasta hindab amet iga liikmesriigi ja Schengeni riigi võimekust ja valmisolekut tulla toime oma välispiiri valvamisest lähtuvate väljakutsete, sealhulgas rändesurvega. Frontex lähetab ELi liikmesriikidesse kontaktametnikke, et säilitada ELi tasandi piirikontrollist põhjalik ülevaade.

Euroopa koostöö rannikuvalve ülesannete täitmisel
Amet toetab õiguskaitseasutuste, ELi ametite ja merepiiridel tegutseva tolli koostööd. Ameti operatsioonides kasutatavad laevad ja lennukid koguvad ja jagavad samuti olulist teavet, mis on seotud kalanduskontrolli, reostuse avastamise ja merenduseeskirjade järgmisega.

Kuritegevusteabe jagamine
Amet jagab piiridel kogutud teavet riiklike asutuste, Europoli ja muude Euroopa ametitega. See sisaldab teavet isikutest, keda kahtlustatakse kuritegevuses osalemises, näiteks rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetamises, inimkaubanduses ja terrorismis.

Tagasisaatmisoperatsioonid
Frontexil on üha olulisem roll selliste inimeste tagasisaatmises oma päritoluriiki, kellel ei ole õigust Euroopa Liitu jääda. Amet aitab liikmesriikidel tagasisaatmisoperatsioone koordineerida ja rahastada, kuid võib neid ka ise algatada.  Sel eesmärgil võib Frontex korraldada tellimuslende ja kommertslendudel kohti broneerida. Samuti aitab amet tagasisaadetutele vajalikke reisidokumente hankida ja pakub tagasisaatmisoperatsioonideks abistavaid eksperte.

Välissuhted
Koostöö ELi- ja Schengeni ala väliste riikidega on Frontexi mandaadi lahutamatu osa ja üks ameti strateegilisi prioriteete. Tagamaks Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamist, arendab ja haldab Frontex partnerlussuhteid piirivalveasutustega ELi-välistes riikides, eelkõige ELi naabruses asuvates riikides ning rändajate päritolu- ja transiidiriikides. Amet lähetab kontaktametnikke ebaseaduslikust rändest mõjutatud paikadesse ka väljaspool ELi.

Kiirreageerimine
Frontexil on võimalik kiiresti lähetada piiri- ja rannikuvalvet ning vahendeid ELi liikmesriikidesse ja Schengeni riikidesse, mille välispiiril esineb hädaolukord. Liikmesriigid peavad ameti taotlusel pakkuma kuni 1500 ametnikku oma kiirreageerimisreservist.

Teadustegevus ja innovatsioon
Frontex viib piirikontrollieksperdid kokku teadus- ja tööstussektoriga, et tagada, et uus tehnoloogia vastaks piirikontrolliasutuste vajadustele.

Koolitus
Frontex töötab piirivalveasutustele välja ühiseid koolitusstandardeid, et ühtlustada piiri- ja rannikuvalveharidust ELi ja Schengeni riikides. Sellega püütakse tagada, et igal pool, kus reisijad ületavad ELi välispiiri, ootavad neid ees ühtsed piirikontrollistandardid. Samuti võimaldab see eri riikide piiri- ja rannikuvalveametnikel Frontexi operatsioonides osalemise ajal tõhusalt koos töötada.



Ühisoperatsioonid

Ameti tegevuste hulgas on kõige silmapaistvam ühistegevus. Frontex lähetab laevade, autode, lennukite ja muude vahenditega sadu piiri- ja rannikuvalveametnikke, et aidata liikmesriike, mis seisavad ELi välispiiridel silmitsi väljakutsetega. Need operatsioonid toimuvad Euroopa mere- ja maismaapiiridel ja ka rahvusvahelistes lennujaamades. Praegu toetub Frontex oma operatsioonideks eriametnike ja -varustuse hankimisel peamiselt ELi liikmesriikidele ja Schengeni riikidele, kuid amet kaalub varustuse liisimist ja ostmist. Frontex tugineb ka vähemalt 1500 ametnikust koosnevale reservile, keda on võimalik viie päeva jooksul lähetada, et lahendada Euroopa piiridel tekkinud hädaolukordi.

Kui Vahemerel toimuvad mereoperatsioonid abistavad Itaaliat, Kreekat ja Hispaaniat rändesurvega toimetulekul, siis aitavad kõik ameti tegevused võidelda ka piiriülese kuritegevuse eri vormide vastu. Mereoperatsioonid hõlmavad ka selliseid lisaülesandeid nagu reostuse ja ebaseadusliku kalapüügi seire. Neid ülesandeid täidetakse koostöös teiste ELi ametite, eelkõige Europoli, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) ja Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga (EFCA).


Õiguskaitse

Frontexil on oluline roll Schengeni ala sisejulgeoleku tugevdamisel: amet teostab järelevalvet ala välispiiride üle, korraldab julgeolekukontrolle ja tagasisaatmisoperatsioone ning teeb koostööd liikmesriikide asutuste ja Europoliga.

Samuti aitab Frontex võidelda terrorismi vastu, aidates liikmesriikide välispiiridel kontrolli tugevdada ja toetades potentsiaalsete terroristidest välisvõitlejate tuvastamist. Frontexi lähetatud ametnikud on koolitatud avastama isikuid, kes võivad olla seotud terrorismiga.


Frontexi roll otsingu- ja päästeoperatsioonides

Frontexile on olnud otsingu- ja päästeoperatsioonides osalemine alati prioriteet ning see on sätestatud ka ELi määruses, millega Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve loodi. Frontex on kohustatud andma merel tehnilist ja operatiivabi, et toetada piirivalveoperatsioonide käigus tekkida võivaid päästeoperatsioone.

Otsingu- ja päästetegevus on ka iga Frontexi mereoperatsiooni tegevuskava konkreetseks eesmärgiks.

Aastatel 2015–2017 aitas Frontex Vahemerel päästa 280 000 inimest.


Põhiõigused

Põhiõiguste austamine ja kaitsmine on Frontexi kõigi tegevuste keskmes. Frontexi töötajad ja liikmesriikide ametnikud, kes osalevad ameti operatsioonidel, läbivad enne lähetamist põhiõiguste ja rahvusvahelise kaitse kasutamise koolituse. Kohustus teatada võimalikest põhiõiguste rikkumistest on lõimitud igasse tegevuskavasse.

Põhiõiguste ametnik, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, allub vahetult haldusnõukogule ja teeb koostööd põhiõiguste nõuandefoorumiga. Nõuandefoorum abistab tegevdirektorit ja haldusnõukogu, andes erapooletut nõu põhiõiguste küsimustes. Sellesse kuulub kolm alalist liiget, kolm rahvusvahelist organisatsiooni ja üheksa kodanikuühiskonna organisatsiooni, kes valitakse kolmeks aastaks.

Alalised liikmed:

  • Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)
  • Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)
  • ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR)

Rahvusvahelised organisatsioonid:

  • Euroopa Nõukogu (CoE)
  • Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM)
  • Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE)

Praegu esindatud kodanikuühiskonna organisatsioonid:

  • AIRE Centre
  • Amnesty Internationali esindus ELi institutsioonide juures (AI-EIO)
  • Caritas Europa
  • Euroopa kirikute rändekomisjon (CCME)
  • Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu (ECRE)
  • Rahvusvaheline Juristide Komisjon (ICJ)
  • Jesuiitide Pagulasteenistus (JRS)
  • Registreerimata rändajate teemalise rahvusvahelise koostöö platvorm (PICUM)
  • Punase Risti ELi büroo (RCEL)

Küsimused põhiõiguste ametniku käsitletavate valdkondade kohta tuleb saata aadressil FRO@frontex.europa.eu.

Kaebused

Kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega on amet loonud kaebuste esitamise mehhanismi, mis võimaldab igaühel, kes leiab, et ameti tegevus on mõjutanud tema õigusi, teatada oma õiguste võimalikust rikkumisest.

Kui arvate, et Frontexi tegevuses osaleva töötaja tegevusega on teie õigusi rikutud, võite esitada kaebuse.

Kaebus peab olema kirjalik, kuid selle võib teie eest esitada ka muu isik, näiteks sugulane või advokaat. Kaebus võib olla mis tahes keeles.

Kaebuse esitamiseks klõpsake siia.


Läbipaistvus ja teave

Teabenõuded

Teabenõuded, üldised ja eriküsimused Frontexi ja selle tegevuse kohta, intervjuutaotlused, statistikaandmete päringud ja küsimused meie veebilehel avaldatud aruannete kohta tuleb saata aadressil

question@frontex.europa.eu

Meediapäringud:

press@frontex.europa.eu

Üldsuse juurdepääs dokumentidele

Õigusraamistik
Läbipaistvuse põhimõte ja isikute õigus saada juurdepääs Euroopa Liidu asutuste dokumentidele on sätestatud nii Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 15 kui ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 42 ning neid rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 kaudu, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (määrus (EÜ) nr 1049/2001).

Määruse (EÜ) nr 1049/2001 seost Frontexi raamistikuga rõhutatakse uuesti Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artiklis 74.

Frontexi valduses olevatele dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitlev siseraamistik on kehtestatud Frontexi haldusnõukogu 21. septembri 2016 otsusega nr 25/2016.

Taotlused
Kõigil Euroopa Liidu kodanikel ning kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus, on õigus tutvuda Frontexi valduses olevate dokumentidega määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud tingimustel.

Kinnitamiseks, et teil on õigus taotleda juurdepääsu dokumentidele, peate esitama isikut tõendava dokumendi või volituse, et esindate isikut, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on Euroopa Liidus.

Esitage taotlus e-kirja manusena PDF-, ASICE-, ADOC-, BDOC- või EDOC-vormingus, mis on elektrooniliselt allkirjastatud tunnustatud e-allkirjaga kooskõlas eDIAS-määrusega (määrus (EL) nr 910/2014). Kui see identifitseerimisvahend ei ole teile kättesaadav, esitage Euroopa Liidu ID-kaart/pass/elamisluba (füüsilised isikud) või ettevõtte registreering Euroopa Liidu liikmesriigis ja volitus, mis lubab teil tegutseda selle ettevõtte nimel (juriidilised isikud).

Et Frontex saaks tuvastada teie taotletud dokumendi(d), peab teie taotlus olema võimalikult üksikasjalik.

Taotlusi saab esitada posti või e-postiga aadressil:

Transparency Office
Frontex

Pl. Europejski 6

00-844 Varsovia

Polonia

pad@frontex.europa.eu
o frontex@frontex.europa.eu


Töötlemine

  • Teatame, kui oleme kätte saanud teie taotluse koos nõutavate juurdepääsuõiguse tõenditega. Taotlus vaadatakse läbi 15 tööpäeva jooksul alates selle registreerimisest.
  • Erandjuhtudel võidakse seda tähtaega pikendada 15 tööpäeva võrra.
  • Frontex vastab kirjalikult.
  • Teie taotluse täieliku või osalise tagasilükkamise korral esitab Frontex teile põhjenduse.
  • 15 tööpäeva jooksul pärast Frontexilt vastuse saamist, millega keelduti täieliku või osalise juurdepääsu andmisest, võite esitada Frontexi esialgse otsuse läbivaatamiseks kordustaotluse.

Andmekaitseteade
Vastutav töötleja on läbipaistvustalitus, mis asutati haldusnõukogu 21. septembri 2016 otsusega nr 25/2016. Asukoht ja postiaadress: Pl. Europejski 6 (00-844 Warszawa, PL); e-posti aadress: pad@frontex.europa.eu.

Andmekaitseametniku poole saab pöörduda aadressil dataprotectionoffice@frontex.europa.eu.

Määruse (EÜ) nr 1049/2001 nõuete täitmiseks peab isikuandmeid töötlema vastutav töötleja.

Andmete saajad on selleks määratud Frontexi töötajad, kes töötlevad dokumentidele juurdepääsu taotlusi. Rahvusvahelist andmeedastust ei toimu. Andmeid säilitatakse viis aastat alates toimiku sulgemisest.

Taotlejatel on õigus andmetega tutvuda, neid parandada, piirata neile juurdepääsu, need vaidlustada ja kustutada ning taotleda andmete ülekantavust. Taotlejad saavad kasutada oma õigusi läbipaistvustalituse kaudu ja nad võivad esitada kaebuse Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Andmete esitamine on määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud kohustuslik nõue. Andmete esitamata jätmisel on taotlus vastuvõetamatu.

Automaatset otsustamist ega profiilimist ei toimu.


Kontaktandmed

Üldine
Plac Europejski 6                                                 
00-844 Warsaw
Poland
frontex@frontex.europa.eu
(48 22) 205 95 00

Pressiesindaja
Izabella Cooper + 48 667 667 292
Ewa Moncure    +48 785 001 374
press@frontex.europa.eu



Dokumendid & Väljaanded


Multimeedia

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.
More information